Tähelepanekud:
Pärast õnnetust või kallaletungi kaldub enamik inimesi nägema kõikjal ohtusid, nende ehmatuslävi on alanenud ja nad on ülemäära valvsad,
Irratsionaalne arusaam erilisusest on meie peamisi surma eitamise meetodeid. Uskumus, et oleme haavamatud, et ebameeldivad asjad nagu vananemine ja surm tabavad teisi, et me eksisteerime väljaspool inimese ja kõige elava saatust.
On hämmastav, et üks vana naise kott võib olla samaaegselt nii isoleerituse kui läheduse leidmise vahend: absoluutne isoleeritus on osa meie olemasolust ja lähedus hajutab hirmu selle sioleerimise ees, kuigi ei muuda seda olematuks.
Niisama mõtteid:
Me ise loome kättesaadavate vahenditega oma turvalisuse. Ei ole olemas halba suhet, on vaid suhted, kus me peame võtma vastutuse oma elu ja oma õnnelikkuse eest. Mõnikord võib olla seda raske kanda. Peegelduse loovad meie minapildi ja kui peegeldus kaob, kaob koos sellega osa identiteedist. Seetõttu on inimeste kadumine meie elust nii traumeeriv - me peame ennast ise taaslooma.
Küsimused: kuidas ma turvalisust loon, kuidas võiksin seda paremini teha?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar