Tähelepanekuid:
Ülekanne ja vastuülekanne. Kui ülekande all mõeldakse tundeid, mida klient kannab üle nõustajale, siis pöördnähtusena vastuülekandes kannab terapeut oma irratsionaalsed tunded üle kliendile. Pehmes vormis võib vastuülekanne end peita igas nõustamisjuhtumis.
Vastuülekanne on suur väljakutse ja eeldab teadlikkust iseendast.
Ravib terapeudi ja kliendi vaheline suhe, mille eeltingimused on: positiivne tingimusteta tähelepanu, aktsepteerimine vähimagi hukkamõistuta, ehtne osavõtlikkus, empaatiale tuginev arusaamine.
Nõustamise sisu on see, millest räägitakse ja protsess see, kuidas seda tehakse.
Eelnevalt määratud lõpptähtaeg muudab sageli ravi tõhusamaks.
Üks psühhoteraapia põhitõdesid on see, et tunded, mis ühel inimesel on teise vastu, saavad teisele alati kuidagi teatavaks, kui mitte sõnade kaudu, siis mõnel muul viisil.
Ravitöö lõpu lähenemisel esineb alati ajutisi tagasilangemisi.
Ravitöös ei lahendata mitte kunagi ühtki küsimust ära üks kord ja igaveseks.
Niisama mõtteid:
Minu ümber on alati olnud kaaluprobleemidega inimesed. Enamasti on nad oma madalat enesehinnangut seostanud just kehakaaluga, kuigi põhjus kaalutõusuks vajaks tähelepanu. Põhjus ise jääb nähtamatuks. Umbes nagu külmetusele järgneb nohu. Nohu on näha, külmetust mitte. Selles loos oli põhjus leinaprotsess, reaalselt võivad need olla väga erinevad põhjused..
Küsimused iseendale: kas ja mida ma kompenseerin toiduga/toidu vältimisega? Miks ma unustan süüa ja juua? Kuivõrd ma olen ise sõltuv oma muutustest oma kehas (mitte ainult kaal). Kas mul on lõpetamata leinasid?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar