esmaspäev, 17. detsember 2018

I.D. Yalom, "Armastuse väljaajamine ja muid hingeravi lugusid" 8, Kaks naeratust

Tähelepanekuid:
Kui häiriv on see, kui saame aru, et  reaalsus on illusioon, parimal juhul mingi demokratiseerituf taju, mille aluseks on osavõtjate konsensus.
"Jah, aga"=abist keelduv kaebleja.
Teistest inimestest arusaamist takistab terve rida moonutavaid prismasid.  Kõigepealt vaimupildi ja keele vaheline tõke: üleminek kujundist mõtteks ja mõttest keeleks on ohtlik. Teine põhjus on see, et me valime, mida endast räägime, mistõttu arusaamist mõjutab tervikliku ülevaate puudumine. Kolmas tõke on meis endis:me peame teise inimese poolt edastatud sõnumi tõlkima uuesti keelest vaimupilti ja on vähetõenäoline, et vastuvõtja kujund on samasugune kui saatja esmane vaimupilt.
Tõlkimise veale lisandub erapoolikuse viga: me pressime teisi tõlke käigus omaenese ettekujutustesse ja kujunditesse.

"Nad olid nagu kaks murtud tiivaga linnupoega, kes soovisid lennata, klammerdudes teise murtud tiivaga linnu külge. Kui inimene tajub endas tühjust, ei saa ta end kunagi ravida teise haavatud inimesega sulandumise kaudu. Vastupidi, kui kaks murtud tiivaga lindu moodustavad paari, saab sellest tulla ainult õnnetus. Mitte mingisugunegi kannatlikkus ei aita sellisel paaril lendu tõusta ja lõpuks tuleb nad teineteise küljest lahti kangutada ja kummagi vigastusi eraldi tohterdada."

Isegi kõige liberaalsem psühhiaatriline diagnostikasüsteem jääb ikkagi vägivallaks inimese olemuse vastu, sest niipea, kui hakkame inimest liigitama kategooriasse, jäävad kindlaks tegemata ja hoolitsemata osad, mis selle kategooria alla ei mahu.


Mõtteid:
Marie pidi õppima vahet tegema vajalikul ja mittevajalikul füüsilisel valul (vajalik=hoiatav): Samamoodi on ehk ka emotsionaalse valuga. On vajalik hingevalu, mis loob hoiatava mälestuse, et me ei kordaks vigu, ei astuks rütmiliselt rehadele. Ja on mittevajalik, mis tõenäoliselt seisneb loodud valukehas püsimises, möödunu aina uuesti elustamises, nagu võiks kahelda traumaatiliste sündmuste püsimises pikaajalises mälus.
Selle peatüki lõpuosas teeb autor kena kokkuvõtte ravimitööstuse ja ravikindlustuse mõjust psühhiaatrilistele seisukohtadele. Julge statement, igatahes, isegi üsna sõltumatut positsiooni arvestades. 
Küsimused endale: kas mu valukehas on aspekte, mille külge klammerdumist ma pole märganud?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

I.D. Yalom, "Armastuse väljaajamine ja muid hingeravi lugusid" 10, Terapeutiline monogaamia

Tähelepanekuid: Oluline on leida üles see, mis muudab enesetunde heaks, kuna sellega on ka määratletud, mis teeb selle halvaks. Paranemine...